Minu kogemus hüpertroofilise kardiomüopaatiaga
Olen 45-aastane, elan Burgundias ja olen ajakirjanik.
Meie perekonnas esineb südamehaigusi. Minu emapoolne vanaisa oli haige. Kaotasin ema, kui ta oli 52-aastane. Kardioloog mõistis, et meie perekonnas on midagi valesti.
Nad avastasid ühe geeni. Mul oli hüpertroofiline kardiomüopaatia. Elasin selle haigusega üle 20 aasta, teadmata, kui tõsine see tegelikult oli.
Päev, mil kõik seiskus
Olin ujulas, kui mul tekkis südame seiskumine. Mind elustati… ja viis päeva hiljem ärkasin koomast üles.
Kui mulle öeldi, et mulle implanteeritakse defibrillaator, ei teadnud ma isegi, mis see on. Minu jaoks oli see midagi, mis on mõeldud eakatele inimestele. Ma olin 41-aastane.
Ma olen elav tõend sellest, et elupäästvad tegevused – abi kutsumine, südamemassaaži tegemine, defibrillaatori kasutamine – päästavad elusid.
Ma ei taha, et oleks veel rohkem inimesi nagu mu ema, kes surevad ilma ühegi võimaluseta. Selle teise võimalusega kavatsen ma midagi ette võtta.
Teise võimaluse tegudeks muutmine
Kirjutasin oma kogemustest raamatu pealkirjaga „Cœur de Titane “ – „Titaanisüda“.
Kui ma korraldan raamatute autogrammitunde, ütlen raamatupoodidele: ma allkirjastan oma raamatu hea meelega – aga kutsuge kohale tuletõrjujad või Punane Rist. Inimesed, kes raamatuga lahkuvad, peaksid saama ka elupäästmise alast koolitust.
Sest teadlikkusest üksi ei piisa. Inimesed peavad teadma, mida teha.
"Minu haigus on avanud mulle palju uksi. Mul oli võimalus kanda olümpiatuld."
Elada täielikult — mitte hirmuga
Mida ma tahan südamehaigetele öelda, on see, et nad ei ole sunnitud spordiüritusi vaid telekast vaatama. Süda on lihas ja seda tuleb treenida. Kui jääte istuma, teete olukorra veel halvemaks. Peate liikuma. See aitab stressiga toime tulla. See aitab teil paremini elada.
Minu haigus on avanud mulle palju uksi. Mul oli võimalus kanda olümpiatuld. See oli võimalus näidata, et südamehaige inimene suudab joosta – ja ei kukku kokku juba 200 meetri pärast. See näitas, et elu läheb edasi.
Tagantjärele vaadates andis kardiomüopaatia mulle jõudu.
Täna tunnen end elavamana kui varem. Tahaksin rohkem teha. Tahaksin elust rõõmu tunda. Olen rahulikum.
"Täna tunnen end elavamana kui varem. Tahaksin rohkem teha. Tahaksin elust rõõmu tunda. Olen rahulikum."
Patsiendist eestkõnelejaks
Liitusin organisatsiooniga „Ligue contre la Cardiomyopathie“. Tegin seda, mida oleksin ise soovinud, kui olin patsient. Sest kui kuuled sõnu„südamepuudulikkus“või„südame-veresoonkonna haigus“, tabab sind paanika.
Aga kui räägid kellegagi, kes on seda ise kogenud – kellega on defibrillaator, kes on südame seiskumise üle elanud –, siis muudab see kõik.
Me ei anna meditsiinilisi nõuandeid. Jagame oma isiklikke kogemusi. Näitame, et sa ei ole üksi.
Südamehaigusega inimestele
Südame seiskumine ei tähenda veel, et kõik on lõppenud. Sa võid elada. Sa võid liikuda. Sa võid end uuesti üles ehitada.
See pole alati lihtne. See pole sirge tee, kuid elu läheb edasi. Ja mõnikord võib paradoksaalselt just see, mis peaaegu su elu võtab, anda sulle uue viisi seda elada.
Allikad
