Kõrge Lp(a) tase võib kahekordistada või kolmekordistada südame-veresoonkonna haiguste riski.
Diabeediga inimeste puhul on risk veelgi suurem.
Mis on Lp(a)?
Lp(a), mida tuntakse ka nimetusega lipoproteiin(a) ja hääldatakse „lipoproteiin väike a” või „L-P väike a”, on kolesteroolisarnane aine, mis toodetakse maksas ja leidub veres. See koosneb kahest väiksemast lipoproteiinist, mis on omavahel ühinenud.
Igaühel on kehas teatav kogus Lp(a)-d – kuid kui selle tase on liiga kõrge, võib see olla kahjulik. Kõrgenenud Lp(a) tase soodustab põletikku arterite siseseintel, mis omakorda soodustab aterosklerootiliste plakkide – mis koosnevad rasvadest, kolesteroolist, kaltsiumist ja muudest ainetest – teket, mis võivad vereringet osaliselt takistada. Lp(a) suurendab ka riski, et plaadid võivad rebeneda, põhjustades vereklombi tekkimist, mis võib arterit täielikult ummistada. Lisaks võib Lp(a) häirida organismi loomulikku võimet vereklombeid lagundada, muutes klompide lahustumise raskemaks. Koos suurendavad need mõjud märkimisväärselt südameinfarkti ja isheemilise insuldivõi perifeersete arterite haiguse tekkimise riski.
Lp(a) tase pärandub ühelt või mõlemalt vanemalt ning võib inimestel ja erinevates rahvastikurühmades oluliselt erineda.
KÕRGENENUD LP(A) TASEM JA SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED
Kõrge Lp(a) tase suurendab mitmesuguste südame-veresoonkonna haiguste tekkimise riski isegi siis, kui muud kolesteroolinäitajad on normaalsed.
Nende hulka võivad kuuluda:
ATHEROSKLEROOTILINE SÜDAME- JA VERESOONTE HAIGUS
Rasvade ladestumine arterite seintele
SÜDAMEHÄIRE
Põhjuseks on pärgarterite ummistused
Aordiklapi kahjustus või ahenemine
INSULT
Sageli on selle põhjuseks aju verevarustust tagavate kaelaarterite ummistused
PERIFEERNE ARTERIAALNE HAIGUS
Verevarustuse vähenemine jäsemetes – kõige sagedamini jalgades – arterite ummistumise tõttu
VERIHÜÜBED (TROMBOOS)
Lp(a) võib häirida organismi võimet trombisid lagundada
LP(A) JA MUUD HAIGUSED
Kuigi geenid on Lp(a) taseme määramisel peamine tegur, on teatavaid terviseprobleeme seostatud mõnede inimeste puhul kõrgemate Lp(a) tasemetega.
Nende hulka kuuluvad:
Hormonaalsed muutused
Näiteks madal östrogeenitase
Neeruhaigus ja nefrootiline sündroom
Põletikulised seisundid
Näiteks reumatoidartriit või nakkushaigused
Hüpotüreoidism
Kilpnäärme alatalitus
Kontrollimatu diabeet
Teadke oma Lp(a) taset
Erinevalt muudest kolesterooliliikidest ei mõjuta toitumise ega elustiili muutused Lp(a) taset oluliselt. Seetõttu on eriti oluline olla teadlik oma Lp(a) tasemest – eriti juhul, kui teie perekonnas on esinenud teatud südame-veresoonkonna haigusi , nagu enneaegne aterosklerootiline südame-veresoonkonna haigus või perekondlik hüperkolesteroleemia.
Kõrge Lp(a) tase sõltub peamiselt geneetilistest teguritest ja püsib tavaliselt kogu täiskasvanuea jooksul stabiilne, seetõttu piisab selle kontrollimisest vaid üks kord elu jooksul.
Lp(a) ei kuulu kolesterooli rutiinsete kontrollide hulka — kuid seda saab määrata lihtsa vereanalüüsiga.
Südame-veresoonkonna haiguste risk vastavalt Lp(a) tasemetele:
Kui teie näitajad kuuluvad keskmise või kõrge riski kategooriasse, on oluline konsulteerida oma tervishoiutöötajaga. Tervishoiutöötaja saab hinnata teie üldist südame-veresoonkonna haiguste riski ja aidata teil leida viise selle ohjamiseks.
KÕRGE LP(A) TASEME RAVIMINE JA HALDAMINE
Kuigi praegu ei ole olemas heakskiidetud ravi, mis spetsiaalselt alandaks Lp(a) taset, on siiski olemas olulised meetmed, mida saate võtta, et vähendada südame-veresoonkonna haiguste üldist riski:
Kuigi elustiili muutused ei suuda Lp(a) taset alandada, võib südamele kasulike valikute tegemine oluliselt aidata vähendada südame-veresoonkonna haiguste üldist riski ning parandada heaolu ja pikaealisust. Nende hulka kuuluvad: regulaarne kehaline aktiivsus, toitva toidu tarbimine, suitsetamisest hoidumine, alkoholi tarbimise piiramine, stressi vähendamine, tervisliku kehakaalu säilitamine ja muude riskitegurite (eriti LDL-i ehk „halva“ kolesterooli) kontrollimine.
Pöörduge tervishoiutöötaja poole, et hinnata oma üldist südame-veresoonkonna haiguste riski ja koostada individuaalne raviplaan, eriti kui teil on kõrgenenud Lp(a) tase või perekonnas on esinenud südamehaigusi.
Praegu puudub spetsiaalselt kõrge Lp(a) taseme alandamiseks heakskiidetud ravi, kuid see on aktiivne uurimisvaldkond. Valdkond areneb kiiresti ning silmapiiril on uued ravimeetodid ja kliinilised uuringud. Paluge oma tervishoiutöötajal teid kursis hoida uute ravivõimalustega ja sellega, kas need võiksid teile tulevikus sobida.
Millal tuleks arstilt küsida Lp(a) testi tegemise kohta
Paljudel inimestel, kelle Lp(a) tase on kõrgenenud, ei esine mingeid sümptomeid, mistõttu võib selle analüüsi tegemine olla oluline samm oma südame tervise hindamisel. Kaaluge Lp(a) analüüsi tegemist oma tervishoiutöötajaga, kui teil esineb:
- Kõrge Lp(a) tase perekonnas
- Enneaegse südame-veresoonkonna haiguse esinemine isiku enda või perekonna anamneesis
- Perekondlik hüperkolesteroleemia (FH) – geneetiline haigus, mis põhjustab sünnist saati kõrget LDL-kolesteroolitaset
- Kõrge LDL-kolesteroolitase teie hiljutise lipiidiprofiili analüüsi tulemustes
- Aordiklapi stenoosi diagnoos
- Perifeerne arteriaalne haigus (PAD) – seisund, mis põhjustab vereringe halvenemist jäsemetes, kõige sagedamini jalgades ja jalgades, mida kirjeldatakse sageli kui vereringehäiret
