Mine otse põhisisu juurde

Insuldi kordus- ja sekundaarne ennetamine

Mis on insuldi kordus- ja sekundaarprofülaktika?

Kordusinsult, mida nimetatakse ka sekundaarseks insuldiks, tekib siis, kui isikul, kes on juba kogenud insuldi või mööduvat ajuvereringehäiret (TIA), tekib uus insult. Kordusinsultide puhul on tõenäosus, et need põhjustavad rasket puuet või surma, suurem kui esimese insuldi korral, mistõttu on nende ennetamine ja ravi äärmiselt oluline.

Insuldi sekundaarne ennetamine keskendub edasiste insultide või TIA-de riski vähendamisele (olenemata sellest, kas tegemist on teise, kolmanda või järgneva juhtumiga, mitte esimese esinemise ennetamisega) elustiili muutuste, ravimite ja pikaajaliste strateegiate kombinatsiooni abil. Eesmärk on vähendada kordumise riski ja parandada üldist tervislikku seisundit.

PÕHJUSED JA RISKITEGURID

Igal insuldi üle elanud inimesel on oma tegurid, mis aitasid kaasa esimesele haigusjuhtumile. On oluline teada, et kui teil on olnud insult või TIA, on teise haigusjuhtumi tekkimise tõenäosus suurem. Riskitegurite mõistmine on insuldi ennetamisel otsustava tähtsusega.

Sarnaselt esimese insuldi riskiteguritega võib need jagada kahte liiki:

 

Muutuv risk korduva insuldi tekkeks:

Kõrge vererõhk

KÕRGE VERERÕHK

AFIB-2

VÕRKKOJAPULSATSIOON

Ravimata kodade virvendus suurendab märkimisväärselt korduvate insuldi juhtude riski.

Suitsetamine ja e-sigaretid

SUITSETAMINE JA E-SIGARETID

Südamepuudulikkus 3

SÜDAMETÕBI

Diabeet

DIABEET

Kõrge LDL-kolesteroolitase

KÕRGE KOLESTEROOLITASE

Liikumisvaegus

FÜÜSILINE PASIIVSUS

rasvumine

RASVUMINE

CAD 3

KAROTIIDI- VÕI MUU ARTERITE HAIGUS

Varem esinenud insuldid, mille põhjuseks on kaelarterite ummistumine või ajuarterites ladestunud plakk, korduvad tõenäolisemalt.

Verehaigused

TEATAVAD VERESÜNDROOMID

alkoholi_ja_uimastite_tarvitamine

ALKOHOLI JA/VÕI UIMASTITE ÜLEMÄÄRANE TARBIMINE

Uneapnoe

UNEAAPNE

Elustiili muutused

EBATERVISLIK TOITUMINE

Muutumatud riskitegurid on järgmised:

Löök 3

VARASEM INSULT, TRANSIENTNE ISHEEMILINE ATTAK (TIA) VÕI SÜDAMEINFARKT

Vanus

VANUSE KASVAMINE

Sugu

SOO

Perekonna ajalugu

PERE AJALUGU

Rass ja etniline kuuluvus

RASS/ETNILINE KUULUVUS

MÄRGID JA SÜMPTOMID

Korduva insuldi sümptomid võivad sarnaneda esmase insuldi sümptomitega, kuid võivad avalduda ka teistmoodi. Nende sümptomite äratundmine ja kiire tegutsemine on kahjude minimeerimiseks ja taastumise parandamiseks hädavajalik. Kuigi pole vaja elada hirmus, on oluline jääda valvsaks ja olla valmis.

Teavitage oma pereliikmeid ja hooldajaid järgmistest hoiatusmärkidest ning tagage, et oleks olemas selge tegevuskava kiireks reageerimiseks. Kui elate üksi, veenduge, et suudate ise helistada kohalikule hädaabiteenistusele. Teise võimalusena leppige kokku usaldusväärse naabriga, kes saab hädaolukorras aidata. Pidage meeles: ärge viivitage ja ärge kunagi üritage ise autoga haiglasse sõita.

Sildid Logo Punane

Siin on kõige levinumad hoiatusmärgid, millele tuleks tähelepanu pöörata:

Tundetus või nõrkus näos, käes või jalas

Äkiline TUIMUS või NÕRKUS

Äkiline TUIMUS või NÕRKUS näos, käsivarres või jalas, eriti keha ühel poolel

SEGADUS, rääkimisraskused

Ootamatu SEGADUS

Äkiline SEGADUS, RÄÄKIMISRASKUSED või ARUSAAMISPROBLEEMID

NÄGEMISPROBLEEMID

Äkilised nägemisprobleemid

Äkilised nägemisprobleemid ühes või mõlemas silmas

RASKUSED KÄIMISEL

Ootamatu raskus kõndimisel

Ootamatu RASKUS KÄIMISEL, peapööritus, tasakaalu kaotus või koordinatsioonihäired

TUGEV PEAVALU

Ootamatu TUGEV PEAVALU

Ootamatu TUGEV PEAVALU, mille põhjus on teadmata

KUIDAS DIAGNOOSITAKSE KORDUVAT INSULTI?

Korduva insuldi diagnoosimine on üldiselt sarnane esimese insuldi diagnoosimisega, kuid võib hõlmata täiendavaid uuringuid, et põhjuseid põhjalikumalt uurida ja hinnata uusi riskitegureid, mis võivad olla tekkinud pärast esialgset haigusjuhtu. Siin on ülevaade:

  • Füüsiline ja neuroloogiline läbivaatus – kuikorduv insult mõjutab kognitiivseid funktsioone märkimisväärsemalt kui esimene, võidakse läbi viia täiendavaid uuringuid.
  • Vereanalüüsid – uute riskitegurite, näiteks põletikumarkerite või geneetiliste hüübimishäirete hindamiseks, eriti juhul, kui eelmise insuldi põhjus oli ebaselge.
  • Pildistamisuuringud – need uuringud on äärmiselt olulised insuldi tüübi kindlaksmääramiseks ja ravi suunamiseks:
    • Kompuutertomograafia (KT): võimaldab kiiresti tuvastada aju verejooksu või isheemilise insuldi põhjustatud ajukahjustusi.
    • Magnetresonantstomograafia (MRI): annab aju üksikasjalikke pilte, mis võimaldavad avastada isheemilise või hemorraagilise insuldi järel kahjustatud piirkondi, isegi väikseid muutusi.
  • Täpsemad testid:
    • Elektrokardiogramm (EKG või ECG): tuvastab südamerütmihäireid, näiteks kodade virvendust.
    • Kaelarterite ultraheliuuring: kaelarterite läbipaistvuse kontrollimine.
    • Aju angiograafia: võimaldab saada üksikasjalikke pilte aju ja kaela arteritest. Väikese sisselõike kaudu, tavaliselt kubemes, viiakse sisse kateeter, mis suunatakse kael- või selgrooarterisse. Sisse süstitakse kontrastainet, et arterid oleksid röntgenpiltidel nähtavad.
    • Ehokardiogramm: kasutab helilainete abil südame üksikasjalike piltide loomiseks. See uuring aitab avastada südames olevaid vereklombe, mis võivad olla liikunud ajju ja põhjustanud insuldi.
    • Pikaajaline südame seire: seadmeid nagu Holteri monitorid või implanteeritavad silmusrekorderid võib kasutada selliste südamerütmihäirete tuvastamiseks, nagu näiteks kodade virvendus, mida enne insuldi tekkimist ei olnud avastatud.

KORDAVA INSULDI RAVIMINE JA JUHTIMINE

Korduv isheemiline insult

Korduvate isheemiliste insuldi ennetamine eeldab terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab elustiili muutmist, ravimite kasutamise jälgimist ja teatud juhtudel ka kirurgilisi sekkumisi. Põhjuslike tegurite kõrvaldamisega ja oma tervise ennetava hooldamisega saate oluliselt vähendada uue insuldi tekkimise riski.

Neil on oluline roll insuldi kordumise vähendamisel:

  • Antitrombootiline ravi, mis hõlmab trombotsüütide agregatsiooni pärssivat ravi(need ravimid aitavad vältida verehüüvete teket) võiantikoagulatsioonravi(kodade virvenduse korral kasutatakse antikoagulante, mida nimetatakse sageli „verevedeldajateks“, et vähendada hüüvetega seotud insuldi riski).
  • Krooniliste haiguste ravimine: Kõrge vererõhu, kõrge kolesteroolitaseme ja/või 2. tüüpi diabeediga inimestele soovitatakse ravimeid, et tõhusalt kontrollida vererõhku, kolesteroolitaset ja/või veresuhkru taset.

Tervislike eluviiside valikud on insuldi ennetamise alus:

  • Järgige tasakaalustatud toitumist: keskenduge puuviljadele, köögiviljadele, täisteratoodetele ja madala rasvasisaldusega valkudele.
  • Olge aktiivne: tegelege regulaarselt kehalise tegevusega vastavalt oma tervishoiutöötaja soovitustele.
  • Lõpetage suitsetamine: Suitsetamine suurendab märkimisväärselt insuldi riski ning suitsetamisest loobumine on üks mõjukamaid muudatusi, mida saate teha. Vähendage ka passiivse suitsetamise mõju.
  • Piirata (või vältida) alkoholi tarbimist: järgigeoma arsti soovitusi selle kohta, kas alkoholi tarbimist tuleks piirata või vältida.

Teatavatel juhtudel võib olla vaja teha protseduure, et vältida insuldi kordumist:

  • Karotiidendarterektoomia või stendi paigaldamine: need protseduurid on suunatud ajuinfarkti riski suurendavatele märkimisväärsetele arterite ummistustele.

Hemorraagiline korduv insult

Korduvate hemorraagiliste insuldi ennetamisel keskendutakse verejooksu põhjustele ja veresoonte üldise tervise säilitamisele. See hõlmab elustiili muutmist, ravimite kasutamist ja mõnel juhul ka kirurgilisi sekkumisi.

Korduvate hemorraagiliste insuldi juhtude riski vähendamiseks on äärmiselt oluline ravimite nõuetekohane kasutamine:

  • Vererõhku alandavad ravimidon äärmiselt olulised kõrge vererõhu ravimisel, mis on hemorraagiliste insuldi peamine põhjus.
  • Antikoagulantide ja trombotsüütide agregatsiooni pärssijate ettevaatlik kasutamine: Teatavatel juhtudel võib edasise verejooksu riski vähendamiseks olla vajalik nende ravimite kasutamisest hoiduda.

Nagu isheemiliste insuldi puhulgi, on tervisliku eluviisi omaksvõtmine insuldi ennetamisel hädavajalik. Sellised muudatused nagutasakaalustatud toitumine,füüsiline aktiivsus(vastavalt tervishoiutöötaja soovitustele),suitsetamisest loobumine ningalkoholi tarbimise piiramine (või vältimine)võivad oluliselt vähendada teie riski.

Teatavatel juhtudel võib põhjuste kõrvaldamiseks olla vaja meditsiinilisi või kirurgilisi sekkumisi:

  • Kirurgilised sekkumised: Sellised protseduurid nagu aneurüsmi klipsimine või arteriovenoossete malformatsioonide (AVM-ide) eemaldamine võivad aidata vältida tulevasi verejookse.
  • Endovaskulaarsed ravimeetodid: aneurüsmide raviks ja rebendi ennetamiseks võib kasutada minimaalselt invasiivseid protseduure, nagu näiteks spiraalide paigaldamine

ELUVIISI MUUDATUSED KORDUSINSULDI ENNETAMISEKS

Elustiili muutmine on üks tõhusamaid viise, kuidas vähendada uue insuldi riski. Pöörates tähelepanu olulistele terviseteguritele ja võttes omaks tervislikud harjumused, saate ise oma taastumist ja pikaajalist heaolu juhtida.

Koostöös oma tervishoiumeeskonnagaselgitage välja, mis põhjustas teie insulte, ja tegelege nende konkreetsete riskiteguritega.

Hoidke oma vererõhk kontrolli allregulaarse jälgimise, toitumise ja ravimite abil.

Järgige oma arsti soovitusi kolesteroolitaseme reguleerimiseks, sealhulgas sööge südamele tervislikku toitu ja võtke välja kirjutatud ravimeid.

Kui teil on diabeet,hoidke veresuhkru tase tervislikul tasemelõige toitumise, kehalise tegevuse ja ravimite abil.

Arsti poolt heaks kiidetud regulaarne kehaline tegevus parandab vereringet, tugevdab südant ja aitab kaalu kontrolli all hoida.

Tehke soovitatud toitumisharjumuste muudatusi, näiteks vähendage soola tarbimist, jälgige vedelike tarbimist ja vältige toite, mis võivad ravimite toimet kahjustada. Teie toitumine mängib olulist rolli teie üldise tervise toetamisel.

Kui te suitsetate, lõpetage kohe. Suitsetamine suurendab märkimisväärselt insuldi kordumise riski.

Saavutage ja säilitage tervislik kaal, et vähendada insuldi ja muude terviseprobleemide riski.

Järgige oma raviplaanitäpselt nii, nagu teile on öeldud. Ennetamise seisukohalt on äärmiselt oluline järgida ettenähtud ravi, sealhulgas vererõhu- ja kolesterooliravimeid. Kui teil on mingeid kahtlusi, võtke julgelt ühendust oma arstiga.

Hoia sidet oma elus toetavate inimestega ja otsi kaaslasi, kellel on sarnased kogemused. Emotsionaalse toetusvõrgustiku loomine on äärmiselt oluline, et säilitada motivatsiooni ja keskenduda oma terviseeesmärkidele. Jaga oma kogemusi, küsi nõu ja paku toetust teistele oma kogukonnas.

VÕTKE OMA TERVIS KÄTTE JA VÄHENDAGE UUE INSULDI RISKI.

  • Lisateave: Tutvu veebilehega „ Mended Hearts Europe” õppematerjale.
  • Tegutse kohe: broneeri tervisekontroll, et arutada oma arstiga riskide juhtimist.
  • Püsi kursis: liitu meie kogukonnaga, et saada pidevat tuge ja nõuandeid.

Olles kursis olukorraga ja tegutsedes ennetavalt, saavad insuldi üle elanud inimesed oluliselt vähendada haiguse kordumise riski ning elada tervislikumat ja rahuldust pakkuvamat elu.