Ülemaailmsed hinnasurved ja Euroopa patsient: miks „kõige soodsamate tingimuste“ reeglid puudutavad meid kõiki

Kogu maailma farmaatsiasektoris on hinnakujundusmehhanismides toimunud põhjalik muutus, mis muudab seda, kuidas – ja millal – jõuavad uued ravimid Euroopa patsientideni. Selle muutuse keskmes on Ameerika Ühendriikide poolt kasutusele võetud enamsoodustusrežiim (MFN) ja rahvusvahelised võrdlushinnad, mis seovad riigisisese ravimite hüvitamise võrreldavate OECD riikide madalaimate hindadega.

Juba aastakümneid tugines ülemaailmne biofarmatseutiline mudel suuresti USA kõrgetele kasumimarginaalidele, et risttoetada teadus- ja arendustegevust. See on võimaldanud ettevõtetel nõustuda Euroopa tervishoiusüsteemides madalamate, põhjalike läbirääkimiste tulemusel saavutatud hindadega. Kuna Washington püüab nüüd piirata siseriiklikke kulutusi, võttes võrdlusaluseks välismaised hinnad, on see habras tasakaal kokku varisenud: tootjad seisavad silmitsi märkimisväärse kasumimarginaali vähenemisega ning see on käivitanud ülemaailmselt kaitsvaid äristrateegiaid.

Kogu Euroopa südame-veresoonkonna haigustega patsientide ja tervishoiukogukondade jaoks on tagajärjed vahetud ja murettekitavad. Kuna siseriiklikud hinnavõrdlusalused on seotud välismaiste netohindadega, seisavad tootjad silmitsi struktuurilise survega kaitsta esialgseid baastulusid. See dünaamika on üha enam soodustanud Euroopa registreerimistaotluste edasilükkamist või nende tähtsuse alandamist, et eelistada varasemat turule sisenemist mujal. Selle asemel, et tooteid ülemaailmselt samaaegselt turule tuua, seavad ettevõtted esikohale Ameerika Ühendriikide ärikasumi, jättes Euroopa patsiendid halduslikku ebakindlusse.