HCM esineb sageli lastel ja noortel täiskasvanutel, kuigi see võib tekkida igas vanuses, ning see mõjutab ühte inimest 500-st. Tegelik arv võib aga olla suurem diagnoosimata ja valediagnooside tõttu, mis rõhutab vajadust suurema teadlikkuse ja täpse avastamise järele.
Mis on hüpertroofiline kardiomüopaatia?
Hüpertroofiline kardiomüopaatia (HCM) on üks kahest peamisest kardiomüopaatia. HCM-i korral paksendub südamelihas ja muutub jäigemaks, mistõttu on südamel raske pumbata hapnikurikast verd kehasse. See võib põhjustada tüsistusi, nagu südamerütmihäired (nn kodade virvendus), südameklapihaigus, minestamine, südamepuudulikkuseni ja äkilise südame surmani.
HCM-i on kahte liiki:
OBSTRUKTIIVNE HCM
See on kõige levinum vorm, mille puhul südame vasakul poolel asuv paksenenud südamelihas takistab täielikult või osaliselt verevoolu südamest ülejäänud kehasse. Eriti on mõjutatud vatsakese vahesein (sein, mis eraldab südame kahte alumist kambrit).
MITTEOBSTRUKTIIVNE HCM
Selle tüübi puhul ei takista paksenenud südamelihas verevoolu.
MIS PÕHJUSTAB HCM-i?
HCM-i põhjustavad enamasti südamelihast mõjutavad geneetilised muutused ning seda nimetatakse geneetiliseks südamelihase haiguseks.
PÄRILIK
Kui ühel vanemal on HCM, on nende lapsel 50% tõenäosus pärida selle põhjustada võiv geneetiline mutatsioon.
SÜMPTOMID JA SÜMPTOMID
Paljudel HCM-i põdevatel inimestel ei esine mingeid sümptomeid, samas kui teistel võivad esineda sümptomid, mida ekslikult diagnoositakse kopsuprobleemideks, ärevuseks või muudeks südamehaigusteks. Mõned levinumad sümptomid võivad olla järgmised:
Õhupuudus, eriti füüsilise koormuse korral
Köhimine, eriti lamades
Väsimus
Rindkerevalu, eriti pärast füüsilist koormust või rikkalikku sööki
Südamepekslemine või rütmihäired – võib tekkida tunne, nagu süda peksaks tugevalt, lööks kiiresti või väriseks
Pearinglus, peapööritus või minestamine (sünkoop)
MIS TÄRKIMISI VÕIB HCM PÕHJUSTADA?
HCM on krooniline haigus, mis ravimata jätmisel võib edasi areneda ja põhjustada järgmisi tüsistusi:
VÕRKKOJAPULSILÖÖGID
Südamerütmihäired
SÜDAMEVENTIILI HAIGUS
MINESTUS
Minestus
SÜDAMEPUUDULIKKUS
ÄKITU SÜDAMESURM
Peamiselt noorukitel ja noortel täiskasvanutel (eriti sportlastel)
KUIDAS DIAGNOOSITAKSE HCM-i?
HCM-i põdevatel inimestel jääb haigus sageli diagnoosimata. Kui teil on selle haiguse esinemine perekonnas või kui teil esinevad sümptomid, on äärmiselt oluline pöörduda HCM-i raviga tegeleva spetsialisti poole. Arst viib läbi füüsilise läbivaatuse, et hinnata teie üldist tervislikku seisundit, tutvub teie haiguslooga ja küsib teie perekonna tervise kohta. Täiendavad uuringud võivad hõlmata järgmist:
- Elektrokardiogramm (EKG või ECG) – näitab südame löögisagedust ja rütmi.
- Holteri ja sündmuste monitorid – kaasaskantavad seadmed, mida kannate tavaliselt 24–48 tundi, et salvestada südame EKG-d igapäevaste tegevuste käigus.
- Koormustest – hõlmab (tavaliselt) jooksulindil kõndimist, et hinnata, kuidas füüsiline koormus mõjutab teie südant.
- Ehokardiogramm (ehho) – Ehokardiogrammis kasutatakse helilainete abil südame dünaamilise pildi loomiseks, mis näitab südame struktuuri, funktsiooni, suurust ja kuju. „Koormus-ehho” tähendab ehokardiogrammi tegemist koormustesti ajal.
- Südame MRI-uuring – kasutab magnetvälja ja raadiosignaale, et luua üksikasjalikke pilte südame ehitusest ja tööst.
- Positronemissioontomograafia (PET) – selle uuringu käigus kasutatakse radioaktiivset ainet (mida süstitakse veenidesse enne uuringut), et eristada tervet südamekude haigestunud koest.
- Geneetiline testimine – kinnitab päriliku HCM-i diagnoosi ja aitab kindlaks teha, kas ka teised pereliikmed peaksid end testida laskma.
HCM-i ravi ja jälgimine
Praegu ei ole võimalik HCM-i ennetada ning selle haiguse ravi sõltub selle konkreetsest tüübist. Siin on mõned ravivõimalused:
Kardiomüopaatia sümptomite raviks ja sellega seotud tüsistuste ohjamiseks, samuti selle tekkimist soodustavate põhjustajate raviks võidakse välja kirjutada ravimeid. Enne mis tahes ravimi võtmise alustamist või katkestamist konsulteerige alati oma tervishoiutöötajaga. Teie arst võib välja kirjutada:
- Ravimid, mis aitavad ennetada südamerütmihäireid – Rütmihäirete ravimid aitavad südamel püsida normaalses rütmis ja ennetavad südamerütmihäireid.
- Vererõhku alandavad ravimid –näiteks angiotensiini konverteeriva ensüümi (ACE) inhibiitorid, angiotensiin II retseptori blokaatorid (ARB-d), beetablokaatorid ja kaltsiumikanali blokaatorid.
- Ravimid, mis aeglustavad südamerütmi –näiteks beetablokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid ja digoksiin.
- Disopüramid –teatud tüüpi antiarütmikum, mis vähendab südame kokkutõmbejõudu. Seda kasutatakse peamiselt hüpertrafoilse kardiomiopaatia (HCM) patsientidel.
- Müosiini inhibiitorid –need ravimid parandavad südame lõõgastumist ja neid võib kasutada sümptomaatilise obstruktiivse hüperkardiomüopaatia all kannatavatel täiskasvanutel, kelle sümptomeid beetablokaatorid või kaltsiumikanali blokaatorid ei leevendanud.
- Diureetikumid – need „veetabletid“ aitavad eemaldada kehast liigset vedelikku ja naatriumsoola.
- Ravimid või toidulisandid, mis aitavad korrigeerida elektrolüütide ( mineraalained, nagu naatrium, kaalium, kaltsium jne) tasakaalustamatust organismis.
- Antikoagulandid ( „verevedeldajad“) – need ravimid aitavad vältida vereklompide teket (mis on eriti murettekitav südame vatsakeste virvenduse all kannatavate inimeste puhul), vähendades seeläbi selliste tüsistuste nagu insuldi tekkimise riski.
- Muud ravimid, mida on vaja südamepuudulikkuse või muude võimalike südamehaiguste raviks.
Teatavatel juhtudel võivad inimesed vajada abivahendeid, mis aitavad neil oma südame-veresoonkonna haigust (HCM) ravida. Nende hulka kuuluvad:
- Südamestimulaatorid südame löögisageduse ja rütmi reguleerimiseks.
- Implanteeritavad südamedefibrillaatorid (ICD-d), mis annavad südamele elektrilöögi eluohtliku rütmihäire korrigeerimiseks
- Vasaku vatsakese abiseadmed (LVAD), mis aitavad pumbata verd südame vasakust alumisest kambrist (vatsakesest) ülejäänud kehasse.
- Septumi vähendamise ravi: Südame ülemiste kambrite (atria) ja alumiste kambrite (ventrikulite) paremat ja vasakut poolt eraldavad lihasest seinad, mida nimetatakse atriaalseks vaheseinaks ja ventrikulaarseks vaheseinaks. HCM-i korral võivad vatsakeste seinad ja vaheseinad ebanormaalselt pakseneda, mille tagajärjel vahesein paisub vasakusse vatsakesse. See takistab osaliselt verevoolu südamest kehasse, sundides südant töötama suurema koormusega. See seisund põhjustab sageli mitmesuguseid sümptomeid, millest mõned on rasked. Kui sümptomid püsivad hoolimata muudest ravimeetoditest, võidakse soovitada ühte järgmistest vaheseina vähendamise protseduuridest:
- Septumi müektoomia – see avatud südame operatsioon hõlmab liigse lihaskoe eemaldamist paksenenud septumist, mis soodustab sujuvamat verevoolu vatsakest.
- Alkoholi abil teostatav vatsakese vaheseina ablatsioon – see mittekirurgiline protseduur hõlmab alkoholi süstimist kateetri kaudu vatsakese vaheseina veresoonde. See põhjustab osa südamelihasrakkude kokkutõmbumist ja surma, muutes vaheseina õhemaks.
- Siirdamisoperatsioon: Rasketel HCM-juhtudel, kui kõik muud ravivõimalused ei ole südame seisundit piisavalt parandanud, võib südamesiirdamine olla ainus võimalus.
ELUVIIS – ELU HÜPERTROOFILISE KARDIOMÜOPAATIAGA
Kuigi HCM-i ei pruugi olla võimalik tagasi pöörata, võib teatud elustiili muudatuste rakendamine aidata säilitada südame tervist parimal võimalikul tasemel ja potentsiaalselt aeglustada haiguse progresseerumist.
Alusta oma praeguse olukorra hindamisest, et leida parandamist vajavad valdkonnad. Alusta väikestest, teostatavatest muudatustest ja mine järk-järgult üle tervislikumatele harjumustele. Saa selgust oma algseisundist, analüüsides oma toitumist, treeningrutiini ja igapäevaseid harjumusi. Jälgi olulisi tervisenäitajaid, nagu kolesteroolitase ja vererõhk, ning veendu arsti juhendamisel, et need jääksid tervisliku vahemiku piiridesse.
Hinnake oma toitumisharjumusi ja füüsilise aktiivsuse taset. Mõlemat on võimalik parandada, kuid seadke endale oma algse olukorra põhjal realistlikud eesmärgid. Järsud muutused ei ole sageli püsivad.
Analüüsige harjumusi, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine või uimastite tarvitamine, kuna need võivad kahjustada südame tervist ja süvendada kardiomüopaatia sümptomeid. Ausus oma harjumuste suhtes võimaldab teha tõhusaid muudatusi.
Teades, kust sa alustad, tähista edusamme ja mõtle järele, millised positiivsed muutused on su teekonnal toimunud.
Pärast raviplaani koostamist koos oma tervishoiumeeskonnaga on äärmiselt oluline seda järjepidevalt järgida. See plaan võib hõlmata toitumise muutusi, treeningkavasid, ravimeid ja võimalik, et ka meditsiiniseadmeid, nagu näiteks südamestimulaator. Regulaarsed vestlused arstiga on hädavajalikud, et arutada vajalikke muudatusi.
Teie raviplaan võib hõlmata sümptomite jälgimist või naatriumi- ja vedeliku tarbimise jälgimist. Kui teil on nutitelefon või muu seade, võib arst soovitada selleks mõnda rakendust.
Pidage meeles, et teie raviplaan peaks olema kooskõlas teie elustiili ja eelistustega. Kui teil tekivad ravimite kõrvaltoimed või kui teil on raskusi harjumuste muutmisega, ärge kartke oma muresid arstiga arutada. Raviplaanide muutmine on tavaline, eriti juhul, kui teie tervis ei parane või kui praegune raviplaan teile ei sobi.
Enne ravimite või treeningkava muutmist konsulteerige alati oma arstiga.
Tervislik toitumine on alati kasulik, eriti inimestele, kellel on sellised haigused nagu HCM. Hea toitumine võib suurendada teie energiat ja aidata väsimusega toime tulla. Kui teil on ülekaal, võib parem toitumine aidata teil saavutada tervislikku kehakaalu. Siin on mõned lihtsad näpunäited südamele tervisliku toitumise kohta:
- Söö palju värskeid puuvilju, köögivilju ja täisteratooteid, nagu leib, riis ja makaronid.
- Vähenda soola tarbimist.
- Jälgi, kui palju rasva sa sööd.
- Piirake oma alkoholitarbimist.
Aktiivne eluviis on oluline igaühe tervise jaoks. Kehaline tegevus ei ole kasulik mitte ainult kehale, vaid parandab ka meeleolu ja une kvaliteeti. See aitab reguleerida vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoida kaalu kontrolli all, vähendades seeläbi südamele langevat koormust.
Eksperdid soovitavad püüda igapäevaselt tegeleda vähemalt 30 minutit mõõduka füüsilise tegevusega. See ei pruugi aga olla kõigi HCM-i põdejatele realistlik. Teie treenimisvõime sõltub haiguse raskusastmest. Kui teil on kardiomüopaatia tõttu kaugelearenenud südamehaigus, võib olla vaja oma tegevust piirata. Alustage lühikeste treeningutega, näiteks 5 või 10 minutit, ja suurendage nende kestust järk-järgult.
Kui arst selle heaks kiidab, vali tegevused, mis sulle meeldivad, näiteks jalutamine lähedalasuvas pargis või tasuta treeningvideote järgimine internetis. Konsulteeri alati arstiga enne uue treeningprogrammi või tegevuse alustamist. Lõpeta treening kohe, kui tunned valu, hingeldust, peapööritust või iiveldust.
Pöörake tähelepanu sellistele harjumustele nagu piisava une tagamine, stressiga toimetulek ja suitsetamisest loobumine, et vähendada HCM-ist tingitud tüsistuste riski ja parandada üldist heaolu.
Suitsetamine suurendab märkimisväärselt südamehaiguste riski ja mõjub negatiivselt üldisele tervisele. Lisaks kujutab passiivne suitsetamine sarnast ohtu südame tervisele. Suitsetamisest ja tubakatoodete kasutamisest loobumine võib parandada vererõhku, hingamisfunktsiooni ja südame löögisagedust. Stressi leevendamiseks on tavaline pöörduda ebatervislike toimetulekumehhanismide poole, nagu ülesöömine, liigne alkoholitarbimine või suitsetamise jätkamine. Kasulikuks võib osutuda selliste stressi leevendamise meetodite uurimine nagu jooga, meditatsioon, tähelepanelikkus või päeviku pidamine. Stressi ja ärevuse tõhusaks juhtimiseks võib abiks olla ka professionaalse nõu küsimine tervishoiutöötajalt või terapeudilt.
Piisav uni on südame tervise seisukohalt hädavajalik, kuid hüpertroofilise kardiomüopaatia (HCM) või südamepuudulikkusega inimestel võib selle saavutamine osutuda raskeks unehäirete, nagu uneapnoe, unetus või rahutute jalgade sündroomi tõttu. Sobiva une keskkonna loomine, tagades mugava voodi ja lõõgastava magamistoa õhkkonna, võib aidata kaasa parema une kvaliteedi saavutamisele. Ekraaniaja piiramine enne magamaminekut ning raskete söögikordade ja alkoholi tarbimise vältimine võivad veelgi soodustada sügavat und. Uneajagraafiku järjepidevus on uneharjumuste parandamise võti.
Hoia sidet oma elus toetavate inimestega ja otsi kaaslasi, kellel on sarnased kogemused. Emotsionaalse toetusvõrgustiku loomine on äärmiselt oluline, et säilitada motivatsiooni ja keskenduda oma terviseeesmärkidele. Jaga oma kogemusi, küsi nõu ja paku toetust teistele oma kogukonnas.
Küsimused, mida arstilt küsida
Kui alustate oma südame tervise haldamise teekonda, on äärmiselt oluline pidada oma tervishoiuteenuse osutajaga avatud ja asjatundlikke arutelusid. Siin on mõned küsimused, mida tasub kaaluda, et edendada koostööl põhinevat ja teadlikku lähenemisviisi oma südame tervisele:
- Põhjuste selgitamine: Mis põhjustas minu hüpertroofilise kardiomüopaatia? Kas ma pärisin selle? Kas mu perekonna teised liikmed peaksid laskma end kontrollida geneetilise mutatsiooni suhtes? Kui suur on tõenäosus, et ma annan HCM-i edasi oma lastele?
- Konkreetse tüübi kindlaksmääramine: Milline hüpertroofilise kardiomüopaatia tüüp mulle on diagnoositud?
- Raskusastme hindamine: kui raske on minu hüpertroofiline kardiomüopaatia?
- Võimalike tüsistuste etteaimamine: millised tüsistused võivad minu hüpertroofilise kardiomüopaatia tõttu tekkida?
- Ravimivõimaluste uurimine: kas on olemas ravimeid, millega saaksin oma hüpertroofilise kardiomüopaatia sümptomeid leevendada, ning millised on nendega seotud riskid ja kasu?
- Ravi valikute vahel orienteerumine: kas mul on vaja operatsiooni või muid meditsiinilisi protseduure? Mida see endast kujutab?
- Strateegiad seisundi halvenemise vältimiseks: Kuidas saan vältida oma hüpertroofilise kardiomüopaatia seisundi halvenemist?
- Elustiili kohandamine: Milliseid muudatusi peaksin tegema toitumises või treeningus? Kas on veel mingeid muid elustiili muudatusi, mida peaksin kaaluma?
- Usaldusväärse teabe leidmine: kust leida usaldusväärseid allikaid ja teavet hüpertroofilise kardiomüopaatia kohta?
- Märkide äratundmine ja nõu küsimine: Millistele sümptomitele peaksin tähelepanu pöörama, mis viitaksid vajadusele pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi?
- Suhtlemine teiste patsientidega: Kuidas saaksin võtta ühendust teiste hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidega, et saada tuge ja jagada kogemusi?
Täiendavad allikad
Kardiomüopaatia GoToGuide – hispaania keeles
Põhjalik juhend patsientidele ja hooldajatele kardiomüopaatia mõistmiseks, milles käsitletakse diagnoosimist, ravi ja hea elukvaliteedi säilitamist selle haigusega.
Elamine kardiomüopaatiaga – tahvlianimatsioon – hispaania keeles
Lühike animatsioonivideo, milles selgitatakse lihtsates sõnades, mis on kardiomüopaatia, kuidas see mõjutab südant ning kui oluline on varajane diagnoos, ravi ja toetus.
Infograafik „Patsiendi teekond kardiomüopaatia läbi“ – hispaania keeles
Lihtsalt arusaadav infograafik, mis illustreerib kardiomüopaatia kulgu igas etapis – alates sümptomite äratundmisest ja diagnoosi saamisest kuni ravivõimaluste ja pikaajalise hoolduseni.
HCM-i infograafik – hispaania keeles
Visuaalne juhend, milles kirjeldatakse hüpertroofilise kardiomüopaatia põhilisi etappe alates sümptomite äratundmisest kuni diagnoosimise, ravi ja jätkuva toetamiseni.
Kardiomüopaatia GoToGuide – saksa keeles (Šveits)
Põhjalik juhend patsientidele ja hooldajatele kardiomüopaatia mõistmiseks, milles käsitletakse diagnoosimist, ravi ja hea elukvaliteedi säilitamist selle haigusega.
