Haigusseisund, mille puhul keha ei tooda piisavalt normaalsed punaseid vererakke. Need rakud sisaldavad hemoglobiini – rauarikast valku, mis transportib hapnikku kopsudest ülejäänud kehasse. Kui hapnikutase on madal, peavad organid ja koed töötama intensiivsemalt, mis võib suurendada südameinfarkti, insuldi või muude südame-veresoonkonna probleemide riski.
Sõltumata sellest, kas teil on just diagnoositud neeruhaigus või olete sellega juba mõnda aega elanud, ei pruugi te teada, et see võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste (CVD), eriti südamehaiguste tekkimise riski. Ka vastupidine on tõsi – südamehaigus võib suurendada neeruhaiguse tekkimise riski. See juhtub seetõttu, et süda ja neerud on tihedalt seotud: kui üks neist on kahjustatud, mõjutab see sageli ka teist.
Mis on krooniline neeruhaigus?
Krooniline neeruhaigus (CKD) on seisund, mille puhul neerud kaotavad aja jooksul järk-järgult oma normaalse toimimisvõime. Neerude pisikesed filtrid, mida nimetatakse nefroniteks, kahjustuvad, mistõttu on kehal raskem eemaldada verest jääkaineid ja üleliigset vett.
Krooniline neeruhaigus (CKD) on tavaliselt progresseeruv, mis tähendab, et neerufunktsioon halveneb aeglaselt ja seda ei ole võimalik täielikult taastada, kuid varajane avastamine ja ravi võivad aidata haiguse kulgu aeglustada. Kui teie neerud ei tööta korralikult, võivad kehas koguneda ainevahetusjäägid. Krooniline neeruhaigus võib mõjutada ka vererõhku, punaseid vereliblesid (mis kannavad hapnikku kogu kehasse) ning oluliste mineraalide, nagu fosfori, naatriumi ja kaaliumi, tasakaalu. Need muutused võivad mõjutada teie üldist tervist ja heaolu.
Olulisemad mõisted
Haiguste rühm, mis mõjutab südant ja veresooni. See tekib sageli siis, kui arterite seintele kogunevad rasvladestused, mida nimetatakse plakkideks – seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Selline ladestumine võib
vähendada või takistada verevoolu, põhjustades tõsiseid terviseprobleeme.
Peamised südame-veresoonkonna haiguste liigid on järgmised:
- Koronaarhaigus: kui südamele verd varustavad arterid kitsenevad või ummistuvad, mis võib põhjustada südameinfarkti
- Tserebrovaskulaarne haigus: mõjutab aju veresooni, mis võib põhjustada insuldi
- Perifeerne arteriaalne haigus: kui verevarustus jäsemetesse, eriti jalgadesse, on vähenenud
Lihaste tegevuse käigus tekkiv jääkaine, mida terved neerud eemaldavad; selle kõrge tase veres võib viidata neerufunktsiooni langusele.
Iga neeru sees asuvad pisikesed filtreerimissüsteemid, mis eemaldavad verest jääkaineid ja üleliigset vedelikku.
Vereanalüüsi tulemus, mis annab hinnangu selle kohta, kui palju verd su neerud ühe minuti jooksul filtreerivad, ning aitab liigitada kroonilist neeruhaigust (CKD) viie neerufunktsiooni staadiumi järgi.
Etapid
Kui tutvute neeruhaiguste erinevate tüüpide ja raskusastmetega, kohtate selliseid mõisteid nagu staadiumid. Need näitajad mängivad olulist rolli haiguse raskusastme kindlaksmääramisel ja sobiva raviplaani koostamisel.
PÕHJUSED JA RISKITEGURID
Kroonilise neeruhaiguse tekkimise riski võivad suurendada mitmed tegurid. Kõige levinumad põhjused on:
DIABEET
KÕRGE VERERÕHK
SÜDAMETÕBI
Muud, harvem esinevad põhjused on järgmised: neeruhaiguste esinemine perekonnas, autoimmuunhaigused, nagu näiteks luupus, korduvad neerupõletikud ning pärilikud haigused, nagu polütsüstiline neeruhaigus.
MÄRGID JA SÜMPTOMID
Neeruhaigus areneb sageli märkamatult ning paljud inimesed ei märka mingeid sümptomeid enne, kui neerufunktsioon on märkimisväärselt langenud. Kuna süda ja neerud töötavad tihedas koostöös, võivad mõned sümptomid üksteisega kattuda.
Võite märgata mõnda järgmistest asjadest:
SÖÖGITUNNE KAOTUS
MUUTUSED URINEERIMISES
sagedasem või harvem urineerimine kui tavaliselt
VAIMSE TERAVUSE VÕI KONTSENTRATSIOONI LANGE
UNEHÄIRED
KUIV, SÜGELEV NAHK
LIHASKRAMBID
Kuna süda ja neerud töötavad tihedas koostöös, võivad mõned sümptomid kattuda:
RINNAVALU VÕI EBAMUGAVUSTUNNE
VÄSIMUS VÕI NÕRKUS
Iiveldus või oksendamine
HINGELUHUS, NII FÜÜSILISE KOORMUSE AJAL KUI KA LAMADES
JALGADE JA PÖIA TURSE
Kuidas diagnoositakse neeruhaigust?
Teie arst võib teha mitu lihtsat uuringut, et selgitada välja, kas teil on krooniline neeruhaigus ja kui kaugele see on arenenud. Uuringutulemuste abil saab kindlaks määrata teie neerufunktsiooni staadiumi ja valida sobiva ravi.
Võimaliku kroonilise neeruhaiguse (CKD) või südame-veresoonkonna haiguse (CVD) uurimisel alustab teie tervishoiutöötaja tõenäoliselt rutiinse füüsilise läbivaatusega. See hõlmab tavaliselt kaalu, pikkuse, vererõhu, südame löögisageduse, hingamissageduse ja kehatemperatuuri mõõtmist, et saadaüldine ülevaade teie tervislikust seisundist.
Neeruhaiguse diagnoosimiseks kasutatavad uuringud hõlmavad järgmist:
- Vereanalüüsid (kreatiniin ja eGFR): Vereanalüüsiga mõõdetakse ainevahetusjääke, näiteks kreatiniini. Kõrge kreatiniinitase võib tähendada, et neerud ei suuda verd piisavalt filtreerida. Selle analüüsi tulemuste põhjal arvutab arst välja teie eGFR-i, mis näitab, kui palju verd teie neerud minutis filtreerivad, ning aitab määrata kroonilise neeruhaiguse staadiumi (1. staadiumist: kerge kuni 5. staadiumini: neerupuudulikkus).
- Uriinianalüüsid: Uriinianalüüside abil otsitakse uriinist valku (albumiini). Valgu esinemine uriinis on neerukahjustuse varajane tunnus. Selle avastamiseks kasutatakse sageli uriini albumiini ja kreatiniini suhet (uACR).
- Ultraheli: valutu pildistamisuuring, mis näitab neerude suurust, kuju ja struktuuri, et avastada ummistusi, tsüste või kõrvalekaldeid.
- MRT või kompuutertomograafia: Need annavad üksikasjalikumaid pilte, kui on vaja täiendavat uurimist.
- Neerubiopsia: Mõnel juhul võetakse nõelaga väike neerukoe proov, et selgitada välja neerukahjustuse põhjus ja ulatus.
Kui teie arst kahtlustab ka südameprobleeme, võidakse teid suunata kardioloogi juurde täiendavateks uuringuteks.
Neeruhaiguste ravi ja jälgimine
Kuigi krooniline neeruhaigus ja südame-veresoonkonna haigused on erinevad terviseprobleemid, on need omavahel tihedalt seotud ja neil on sageli ühised riskitegurid. Ühe haiguse ravi võib aidata ka teise seisundit parandada.
DIABEET, KÕRGE VERERÕHK ja KÕRGE KOLESTEROOLITASEMET võivad kahjustada nii südant kui ka neere. Mõned nende haiguste ravimid aitavad aeglustada kroonilise neeruhaiguse (CKD) progresseerumist ning vähendavad südameinfarkti, insuldi ja südamepuudulikkuse riski.
Kroonilise neeruhaiguse (CKD) korral võivad tekkida aneemia, vedeliku tasakaalu häired ja luu-mineraalainete häired , mis nõuavad spetsiifilist ravi.
Südamerütmihäired, südamepuudulikkuse sümptomid või veresoonte probleemid võivad kaasneda südame-veresoonkonna haigustega ning vajavad individuaalselt kohandatud ravi.
Nende tüsistuste ravimine aitab stabiliseerida üldist tervislikku seisundit ja hoiab ära olukorra, kus üks haigus süvendab teist.
Need muudatused toetavad nii neerude kui ka südame tervist ning aitavad aeglustada haiguse edenemist:
- TERVISLIK TOITUMINE: Vähese soola-, suhkru- ja ebatervislike rasvade sisaldusega.
- REGULARNE FÜÜSILINE AKTIIVSUS: Vastavalt võimetele ja sümptomitele.
- SUITSETAMISE LÕPETAMINE: Vähendab veresoonte kahjustusi ja parandab hapniku transporti.
- TERVISLIKU KAALU HOIDMINE: Aitab reguleerida vererõhku ja veresuhkru taset.
Teie arst võib teile välja kirjutada erinevaid ravimeid, sõltuvalt teie põhilisest haigusest, neerufunktsioonist ja üldisest tervislikust seisundist. Need ravimeetodid aitavad kroonilist neeruhaigust (CKD) kontrolli all hoida, kaitseda südant ja ravida võimalikke tüsistusi. Allpool on loetletud mõned kõige levinumad kasutatavad ravimiliigid:
- SGLT2-inhibiitorid
- Mittesteroidsed mineralokortikoidiretseptori antagonistid (MRA-d)
- Diabeediravimid
- Beetablokaatorid
- ACE-inhibiitorid (angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid)
- ARB-d (angiotensiini retseptori blokaatorid)
- Diureetikumid
- Statiinid
- Anemia ravimid
- Kaaliumi sidujad
- Vitamiinid ja toidulisandid
Kardiovaskulaarsete haiguste puhul võivad südamele abi pakkuda sellised seadmed nagu südamestimulaatorid või implanteeritavad defibrillaatorid. Raske südamepuudulikkuse korral, mis ei allu ravimitele ega seadmetele, võib olla vajalik südamesiirdamine.
Kroonilise neeruhaiguse (CKD) korral võib tekkida vajadus DIALÜÜSI või NEERUTRANSPLANTATSIOONI järele, kui neerud ei suuda enam jääkaineid filtreerida.
Küsimused, mida arstilt küsida
Kui alustate kroonilise neeruhaiguse ja/või südamehaiguse ravimise teekonda, on äärmiselt oluline pidada oma tervishoiutöötajaga avatud ja sisukaid arutelusid. Siin on mõned küsimused, mida tasub kaaluda, et edendada koostööle rajanevat ja teadlikku lähenemist oma tervisele:
- Mis põhjustas minu neeruhaiguse?
- Millises staadiumis on minu neeruhaigus?
- Millised ravimid võivad aidata minu neeruhaigust ravida ning millised on nende riskid ja eelised?
- Kuidas saan aeglustada haiguse progresseerumist või vähendada südamehaiguste või muude kardiovaskulaarsete probleemide tekkimise riski? (kroonilise neeruhaigusega patsientidele)
- Kuidas saan vähendada neeruhaiguse tekkimise riski või aeglustada selle progresseerumist? (südame-veresoonkonna haigustega patsientidele)
- Kas on olemas ravimeid, mis on ohutud ja sobivad sellisele inimesele nagu mina, kellel on nii neeru- kui ka südamehaigus?
- Milliseid muudatusi peaksin tegema oma toitumises või kehalise aktiivsuse rutiinis?
- Kui mu neerud ei erita vett piisavalt, kas siis peaksin oma vedeliku tarbimist kohandama?
- Kui minu vedeliku tarbimine on piiratud, millised on mu alternatiivid, et end hästi niisutatuna tunda?
- Kust leida usaldusväärseid ja usaldatavaid allikaid kroonilise neeruhaiguse (CKD) ja südame-veresoonkonna haiguste (CVD) kohta?
- Milliseid märke või sümptomeid peaksin tähele panema, mis tähendavad, et peaksin helistama või pöörduma erakorralise meditsiiniabi poole?
- Kas mul tuleb lõpuks dialüüsi vajada?
- Kuidas saan ühendust võtta teiste patsientidega, et saada tuge ja nõuandeid neeru- ja südamehaigusega elamise kohta?
Täiendavad allikad
Kroonilise neeruhaiguse ja südame-veresoonkonna haigustega elamine – tahvlianimatsioon
Lühike animatsioonivideo, milles selgitatakse kroonilise neeruhaiguse ja südame-veresoonkonna haiguste vahelist seost – kuidas süda ja neerud koos toimivad, kuidas üks neist võib teist mõjutada ning miks varajane diagnoosimine, ravi ja toetus on nii olulised.
Patsiendi teekond kroonilise neeruhaiguse ja südame-veresoonkonna haigustega
Illustreeritud ülevaade, mis näitab, kuidas krooniline neeruhaigus ja südame-veresoonkonna haigused on omavahel seotud ning mida see võib tähendada diagnoosimise, ravi ja pikaajalise ravi seisukohalt.
Krooniline neeruhaigus ja südame-veresoonkonna haigused GoToGuide
Praktiline ja toetav juhend, mis aitab teil ja teie lähedastel mõista neeru- ja südame-veresoonkonna haigusi, nende diagnoosimist, ravi ja jälgimist – ning seda, kuidas ühe haiguse ravi aitab kaitsta teist.
Krooniline neeruhaigus ja südame-veresoonkonna haigused: arutelu juhend
Kasulik juhend, mis aitab mõista, kuidas on krooniline neeruhaigus (CKD) ja südame-veresoonkonna haigused (CVD) omavahel seotud ning mida saate teha oma südame, neerude ja üldise heaolu kaitsmiseks.
